Wednesday, September 29, 2010


Miilustades tuulega ja neelatades õhku
Naha pinnal võbelemas erutuse vari
Näljasena tunnet tarbin, ahmin selle kõhtu
Miks peaks loobuma ma sellest, mis on praegu parim

Vihma tiksub vähehaaval sakutades lumma
Iha keelab jaheduse. Kuumenemisoht
On see paradiis või taevas? Valin emba-kumba
Maine elu ses ekstaasis pole mõeldav koht

Loojang kruvib aste-astmelt talumatuks pinge
Kuumus külmavärinas loob magusamaks valu
Hetk saab läbi, meelerahu kompab mööda hinge
keha ootama jääb uusi, sama maitsvaid palu.

Sunday, September 19, 2010


Laev tüürib tühja randa, vette joonistuvad triibud
Madrus kiikab olematust, seisab tühi pilk
Sekund peatub hetkel, kui kõik elu ajas liigub
Küsimusi voolab veenis tilga järel tilk.

Pisar hõõrub mööda nägu vormistades vagu
Meremeest jääb tervitama tühja kodu põlgus
Sünoptikud võiks ennustada selgest taevast sadu,
sest üksik väsind mees nüüd kaotab, ajale jääb võlgu.