Tuul vaikuse sosistas valjuks
Jääst elu sai sulades järve
Üksainus eimiski sai paljuks
Kui ärkasin märgates värve

Vaerangid õlgadelt kukkusid
Vabadus innustas usku
Mured ekstaasides hukkusid
Ja päike-
See täna ei kustund.

Suhtelt valutolmu pühid- peegelsirgeks klaasi
Närtsind õied uueks eluks tärkama sead vaasi
Nutuvõrud üllal soovil naeruks koolutad
Tingimusteta end mulle Eluks loovutad

Selgitad, et ajalukku jäävad sõjad, armid
Homne algab tänasest ja lugu puhtalt lehelt
Vabandad, et vigadele osatasid karmilt
Kõigest üle saab vaid tahtes, tulemusi tehes

Kuulama end paned. Korrutad- sa jääd ja aitad
Ilusaks mind mõtled või ehk tõesti nõnda näed?
Sa ei vaiki. Süstid sõnu, et need nutud paitaks
Tekib usk. Me edeneme tõesti. Käsikäes.

Oled hingelt invaliid ja külma raudse kesta
Enda ümber varmalt heegeldad.
Väliselt vaid elus. Kas see kestab?
Sa pole peeglis pilt. Sa peegeldad.

Oled hingelt invaliid ja nimme närid haavu.
Metallist rüü sees väiksemaks end sööd.
Sa ei taha terveks. Seega sul ei laabu.
Ründad miks? ( Kui keegi Sind ei löö).

Mu hingelt invaliid, ehk tervened ja adud
Teel porri jätsid sõbrad. Ajakadu.

Tähistaeva valgus kahest kehast ühe voolib
Igihaljas tunne tantsib ümber naba tiire
Argipäeva meenutavad uinund riided toolil
See on meie aeg ja hetked. Austagem neid viive.

Õhtu laulab rahu, poosid ühinevad palveks
Vaikus keset linna. Ainult süda rütmi tuksub
Paljas ihu hinge manu pelgamata talve
Olin sinu, olen sinu.Tule, ma ju kutsun.

Päiksetõus ja tunded teineteise kaisus õrnalt
Uue päeva vastu võtab armastuse soojus
Lähed igapäeva, tööle, lahkumata kõrvalt
Meie tähed meie taevas. Loodan, nad ei looju.

Kord vägivaldselt õnne tootsin
Pokaalid lõin kõik kildudeks
Kerget meelerahu lootsin
Kuid... rõõm ei saabund pildudes

Kord ataraksiat silmamärjast püüdsin
Pisarates igatsesin naeru
Ennast leida tahtsin, aina hüüdsin
Hõbejuuksed peegeldasid vaevu

Nii naasin otsingutelt- tühjad pihud süles
Arusaam kui hommik hinges ärkas
Õnn ise leiab õige hetke üles
Kõik tuleb õigel ajal, maailm jälle ärkab.

Ära otsi mind. Hommikul lahkusin

Ära otsi mind. Hommikul lahkusin
Kell tiksus uniselt pooleldi ööd
Ära arva, et vihkan sind. Nutud kõik jahtusid
End sidusid lahti meid siduvad vööd

Ära leia mind. Haavu ei nüsita
Las kõlada vaikides laulmata laul
Ära küsi, et miks. Mõnda tõde ei küsita
Sul püstitan ausamba seal, kus mu haud.