Kord vägivaldselt õnne tootsin
Pokaalid lõin kõik kildudeks
Kerget meelerahu lootsin
Kuid... rõõm ei saabund pildudes

Kord ataraksiat silmamärjast püüdsin
Pisarates igatsesin naeru
Ennast leida tahtsin, aina hüüdsin
Hõbejuuksed peegeldasid vaevu

Nii naasin otsingutelt- tühjad pihud süles
Arusaam kui hommik hinges ärkas
Õnn ise leiab õige hetke üles
Kõik tuleb õigel ajal, maailm jälle ärkab.