Meeled valutavad Sinu kurbust, silmi
Mis Su katki tegi? Kes ei hoidnud sooja?
Võib, ma terveks ravin? Näitan metsi, pilvi
Lihtsalt luba olla Sinu uuekslooja

Täna lamad, kuna käia ei saa jalutu
Silmad pisarais ja ajalugu süles
Homme näed- kõik halb on juba talutud
Las ma naeratan ja korjan Sinu üles.

Saad nõnda Nägijaks ja märkamatult taipad-
Kõik ei heegelda Sind valumustris vesti
Veel tuleb raskusi, kuid luba- las ma aitan!
Tulin selleks, et saaks jääda- Igavesti.

Sünnib arusaam, muu aeg seab ise paika
Varjud lahkuvad, sest iga ilm on vahelduv
Taas hakkad Elama. Vaid luba, et ma aitan
Ja Su südamesse Sinu soovil aheldun