Mahamaetud verevermed
Laagerdusid õkva hinge
Ennast peitnud arusaam-
See ärkas, peatult jooksis ringe
Kaua kestnud uni
Lõppes äkki. Esmaspäevasinas
Kahetsusteks liiga hilja
Olin see siis tõesti mina?

Ohtralt eksides ma käega
Lüüa suutsin kallimale
Tõde nägin seal, kus oli
Sürreaalsus- ainult vale
Teadsin- lõpp ei ole kaugel
Kukkusin- ei jäänud terveks


Ajalugu hinge laagerdas
Kõik mineviku verevermed.